🏛️ Tondi Maneeži ajalugu
Varasem tegevus Gonsiori tänaval
Enne Tondi maneeži ehitamist toimus Tallinna ratsutamistreening peamiselt Gonsiori tänaval asuvas maneežis mõõtudega umbes 20 × 30 m. See jäi ratsaspordi harrastamiseks väikeseks
Uue maneeži plaan ja ehitus
- aasta aprillis kinnitas linnavalitsus Tallinna Ratsasõidu Edendamise Seltsi esitatud projekti Tondi tänava asukohale. Arhitektiks ja töödejuhatajaks oli silmapaistev arhitekt Eugen Habermann, kes planeeris hoone suurte betoonkaartevõlvidega, mis tänapäeval on haruldase arhitektuurilise väärtusega.
- aasta sügisel – täpsemalt 29. septembril – avati uus Tondi maneež ametlikult ja see oli tollal Baltikumis ainulaadne pealinna maneež tribüünide, riietusruumide ja kaasaegse sisustusega.
Maneeži areng ja ratsaspordi keskus
Tondi maneeži võib pidada Eesti ratsaspordi hälliks: siin on aluse saanud mitmed Eesti tuntud ratsasportlased ja treenerid – näiteks Jüri Villemson, Alla Gladõševa, Sirje Argus, Tõnu Rähn, Maie Kelle, Aldo Kanepi, Raul Kauna, Pille Elson Dina Ellermann, Getter Kangur, Rein Pill, Paul Argus jt.
Tondi Maneež on ainus Eesti ratsamaailmas, mis on järjepidevalt tegutsenud alates 1939. aastast.
Tondi Ratsaspordiklubi asutamine
Maneeži juurde loodi 1996. aastal Tondi Ratsaspordiklubi (asutatud 27. novembril 1996, juhatus rahvusvaheliselt tuntud ratsutajate ja Eesti Ratsaspordi Föderatsiooni liikmete poolt).
Tänaseks on klubi kasvanud üheks suurimaks Eestis, liikmeid on üle 200 ning pakutakse tegevust nii algajatele kui sportlastele.
Maneeži maamärklik arhitektuur ja renoveerimine
Tondi maneež on Eesti arhitektuuriloos silmapaistev spordihoone, mis esindab 1930ndate esindustraditsionalismi arhitektuuri. Väärtuslikud on eriti katusealused betoonkaared ja autentsed ruumid.
Hoone renoveeriti hiljem (viimane märkimisväärne uuendus oli 2011), säilitades ajaloolise olemuse ja kaasaegse kasutusvõimaluse.