🏛️ Tondi Maneeži ajalugu
Varasem tegevus Gonsiori tänaval
Enne Tondi maneeži ehitamist toimusid ratsutamistreeningud Tallinnas peamiselt Gonsiori tänaval asuvas maneežis mõõtudega umbes 20 × 30 m. See jäi aga ratsaspordi harrastamiseks väikeseks.
Uue maneeži plaan ja ehitus
- aasta aprillis kinnitas linnavalitsus Tallinna Ratsasõidu Edendamise Seltsi esitatud projekti Tondi tänava asukohale. Arhitekt ja töödejuhataja oli silmapaistev arhitekt Eugen Habermann, kes planeeris hoone suurte betoonkaartevõlvidega, mis tänapäeval on haruldase arhitektuurilise väärtusega.
Tegevusega alustati juba sama aasta sügisel. - aasta sügisel – täpsemalt 29. septembril – avati uus Tondi maneež ametlikult ja see oli tollal Baltikumis ainulaadne pealinna maneež tribüünide, riietusruumide ja kaasaegse sisustusega.
Maneeži areng ja ratsaspordi keskus
Tondi maneeži võib pidada Eesti ratsaspordi hälliks: siin on aluse saanud mitmed Eesti tuntud ratsasportlased ja treenerid – näiteks Jüri Villemson, Alla Gladõševa, Sirje Argus, Tõnu Rähn, Maie Kelle, Aldo Kanepi, Raul Kauna, Pille Elson Dina Ellermann, Getter Kangur, Rein Pill, Paul Argus jt.
Tondi Maneež on Eesti ratsamaailmas ainus, mis on järjepidevalt tegutsenud alates 1939. aastast.
Tondi Ratsaspordiklubi asutamine
Maneeži juurde asutati 27. novembril 1996. aastal Tondi Ratsaspordiklubi rahvusvaheliselt tuntud ratsasportlaste ja Eesti Ratsaspordi Föderatsiooni liikmete algatusel.
Tänaseks on klubi kasvanud üheks suuremaks Eestis, siin pakutakse tegevust nii algajatele kui sportlastele, liikmete arv on ületanud 200 piiri.
Maneeži maamärklik arhitektuur ja renoveerimine
Tondi maneež on Eesti arhitektuuriloos silmapaistev spordihoone, mis esindab 1930ndate esindustraditsionalismi arhitektuuri. Eriti väärtuslikud on katusealused betoonkaared ja autentsuse säilitanud siseruumid.
Hoone renoveerimisel (viimane märkimisväärne uuendus oli 2011) on säilitatud ajalooline olemus ühedatuna kaasaegsete kasutusvõimalustega.